Ahvenal ei olnud aimu, kust leida lõunaks lepamaimu või mõnda väikest särjepoega, kes hüpleks järves rõõmsa moega. Seepärast õige mornis tujus nüüd ahvenjärves ringi ujus ja mõtles: «Küll on ikka nöök, kui söömata jääb lõunasöök.» Siis äkki märkas: nagu tont veepinnal lebas haugiront, ning samas tärkas mõte temas, et haug on saaki varitsemas. Ta sabaga veel andis hoogu ja ujus peitu pilliroogu.